Kutseomistus

Eesmärk -  konkurentsivõimeline tööjõud

Kutsekvalifikatsioonisüsteemi põhiseisukohad:

• Kutsekvalifikatsioonisüsteemi loomine, rakendamine ja arendamine on protsess, kuhu on kaasatud sotsiaalpartnerid - tööandjad, töövõtjad ja riik
• Kutsekvalifikatsioonisüsteem on terviklik süsteem, töötajate kvalifikatsiooni puudutavaid küsimusi käsitletakse ühtselt ja korrastatult kõigis tegevusvaldkondades.
• Kutsekvalifikatsioonisüsteem on kvaliteedisüsteem - töötaja kvalifikatsiooni hinnatakse vastavalt kutsestandardi nõuetele.

Kutsekvalifikatsiooni hindamise aluseks on inimese tegelikud oskused ja teadmised, olenemata nende saamise viisist.

Eeldused

• Kvalifikatsioon peab olema mõõdetav
• Ühtne ja võrreldav mõõtmissüsteem nii Eestis kui rahvusvaheliselt
• Motiveeritus eluaegsele õppimisele
• Paindlik esma-, täiend- ja ümberõppesüsteem

Süsteemi loomise etapid

• Kaasaegsete kutseoskusnõuete ja nende tasemete määratlemine, kutsestandardite väljatöötamine
• Tööalase koolituse kutseoskusnõuetega vastavusse viimine
• Kutseomistamise kriteeriumide, korra ja tingimuste määratlemine, kutsekvalifikatsiooni tõendamise süsteemi väljatöötamine.

Mis kasu on sellest …
Tööandjal?

• personalipoliitika kujundamine
• koolituse planeerimine
• töötajate motiveerimine
• tööjõu efektiivsem kasutamine
• turvalisus läbi kutsetunnistuse

Töötajal?

• Selguse saamine olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel
• Selgus koolitusvõimaluste kasutamisel, oma karjääri ja arengu planeerimine
• turvalisus läbi kutsetunnistuse
• töötasu vastavalt kvalifikatsioonile (tuleviku suundumus)

Riigil?

• ressursside optimaalsem suunamine tööalases koolituses
• protsesside põhjendatum suunamine tööjõuturul
• inimressursi hindamine ja planeerimine riiklikul tasandil

Koolitajal?

• Selgus koolituse vajaduse ja sisu osas

Süsteemi loomiseks on vajalikud -

Kutsenõukogu - vastava majandustegevuse valdkonna tööandjate/töövõtjate ühenduste, kutse- ja erialaliitude ning ministeeriumi volitatud esindajate koostööorgan. Kutsenõukogu tegevuse eesmärk on erinevate institutsioonide seisukohtade ja ettepanekute fikseerimine ning konsensuse saavutamine töötajate kvalifikatsiooni- ja kutseomistamise süsteemi väljatöötamisel, rakendamisel ja arendamisel.
Kutsenõukogu nimetab eksperdid oma kutsealal, kes töörühmades kaardistavad kutseala põhikutsed, töötavad välja kutsestandardid, kvalifikatsiooniastmestiku ja kutseomistamise skeemi.

Kutsestandard - dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
Kutsekvalifikatsioon on antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.

Kutsestandardi kasutusala:

• töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine
• õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine
• eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine
• aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks
• eelduste loomine Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks

Kutseomistamine - Kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja omistamine on protsess, mille käigus isik tõendab oma kutse- ja erialase kompetentsuse taset ning kutsekvalifikatsiooni omistav organ hindab selle vastavust taotletavale kutsekvalifikatsioonile ja annab välja kutsetunnistuse.
Tegevusluba kutseomistamiseks võib taotleda era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või asutus, kelle tegevuste hulka kuulub vastava kutsetegevuse arendamine või vastav kutse-, eri- ja ametialane koolitus.

Allikas: Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus (kaubamärk - Kutsekoda)